Üks omamoodi klaveripäev

Ühel kuldsel sügispäeval, 18. oktoobril kogunesid Pärnu Kunstide Majja 38 Eesti, Läti ja Soome klaveriõpilast koos lapsevanematega. Neid kõiki ühendas klaveri õppimine Suzuki meetodil. Kokkusaamine sai tegelikult alguse jaanuaris, kui Eesti ja Läti klaveriõpetajad kohtusid Pärnus. Ühise arutelu tulemusel tekkis idee kutsuda ka oma õpilased Pärnusse, et kahe pealinna keskteel koos musitseerida ning klaverilastele luua võimalus ühismängust rõõmu tunda. Pisut hiljem haakus mõttega ka Tampere Suzukikooli klaveriõpetajate pere, ning esialgne idee naabrite sõpruskohtumisest oligi kasvanud rahvusvaheliseks õpikojaks. Siinkohal meie südamlik tänu ning suur ja sügav kummardus Pärnu Kunstide Maja direktorile Tiit Ermile, ning samas majas asuvale muusikapoele” Muusik” ülima vastutulelikkuse ning koostöövalmiduse eest!
Kohtumise eesmärgiks oli ühepäevane õpikoda, peaeesmärgiks sai võetud klaverilaste koosmäng. Suzuki metoodika üks kõige olulisem osa on grupitöö ja koosmäng, lisaks individuaalõppele. Klaveriõppes on seda pahatihti keeruline korraldada, sest ühes toas ei ole tavaliselt väga palju klavereid koos. Üha rohkem täiustuvate digiklaverite ajastu on avanud siin uued võimalused, kuid Euroopaski on taoline ühismusitseerimine seni veel harukordne. Pärnu Kunstide majas avanes meie õpikoja õpilastel unikaalne võimalus koos mängida nii, et “igaühel oma pill” (tsiteerides vana lastelaulu).
Oktoobrikohtumisele eelnes õpetajate tihe kirjavahetus ja suhtlemine Skype teel. Klaveripalad said eelnevalt kokku lepitud ning lastel tundides selgeks õpitud.
Klaverimäng tavakoolis on tihti väga individuaalne tegevus ja klaveriõppurid harjunud arvestama vaid iseendaga, üksinda pilli taga istudes. Rühmas musitseerimine saab toimuda ainult väga erksa kõrvaga kuulamisel, sest kuulata tuleb lisaks iseendale ka teisi mängijaid grupis. Mängija peab arvestama rühmaga, ning vastavalt kohandama oma mängu. Pikas perspektiivis kasvatab selline kogemus kindlasti väikese pianisti ansamblimängu tunnetust ükskõik mis pillide koosluses, edaspidiseks eluks annab kogemuse arvestada teiste inimestega enda kõrval.
Õpikoja osalised, kelledest noorimal vanust vaevalt 4 eluaastat, võtsid endid suurepäraselt kokku. Kõigest kolme rühmatunni järel esineti väärika lõppkontserdiga, näidates rahvusvahelises seltskonnas üles suurepärast koostöövõimet. Õpikoja lõppkontserdi kavas kõlasid edukalt nii Suzuki 1. Vihiku lihtsad lastelaulud, kui ka Clementi C-duur Sonatiin (1. osa) ja Beethoveni Elisele. Kontserdi külalistena mitmekesistasid klaverite rühmaetteasteid sooloesinemised viiuli ja kontrabassi õpilastelt VHK Muusikakooli Suzukistuudiost.
Rõõmsad ja rahulolevad laste ja lastevanemate näod pärast kontserti olid õpikoja õpetajatele suurim tänu. Õpikoda lõppes ühise maiustamisega kohvikus „Frens“. Selle pagarite küpsetatud suur ja maitsev sünnipäeva tort pani päevale ilusa punkti.
Õpikojas tegutsesid Suzuki klaveriõpetajad Niina Haapanen, Maria Heinonen ja Risto Kytö Soomest, Kristine Ravina ja Tamara Gzibovska Lätist ning Janne Vasser ja Sirje Subbe -Tamm Eestist.
Sirje Subbe-Tamm
Janne Vasser

pärnu_lätlastelt.jpg

pärnu1.jpg

pärnu4.jpg

pärnu_cake.jpeg

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s