Eesti Suzuki Ühingu põhikiri

§ 1 Organisatsioon
1.1. Eesti Suzuki Ühing (edaspidi Ühing) on mittetulundusühing.
1.2. Ühingu aadress on Vaikne 12, Keila.
1.3. Ühing on Euroopa Suzuki Ühingu (European Suzuki Association, edaspidi ESA) liige.
1.4. Ühingu majandusaasta algab 1. aprillil ja lõpeb 31. märtsil.

§ 2 Eesmärk
2.1. Ühingu eesmärk on:
2.1.1 toetada Eesti laste- ja täiskasvanute muusikahariduse edendamist;
2.1.2 levitada ja selgitada Sinichi Suzuki pedagoogikat ja filosoofiat (Suzuki meetod);
2.1.3 esindada Eestit ESA-s;
2.1.4 toetada Suzuki meetodil töötavate gruppide ja organisatsioonide koostööd;
2.1.5 aidata kaasa õpetajate väljaõppele ja edasiõppimisele;
2.1.6 koostöö teiste muusikaorganisatsioonidega Eestis.
2.2. Ühingul on õigus maksta stipendiume muusika- või muusika-pedagoogikaõpingute ning kontsertide toetuseks.
2.3. Ühing ei ole poliitiline ega religioosne organisatsioon.

§ 3 Suzuki meetodi põhimõtted
3.1. Suzuki meetodi põhimõtted on:
3.1.1 varane algus – lapsele muusika- ja armastusrikka keskkonna loomine ning pilliõppe alustamine võimalikult varakult (soovituslikult 3-5 aastaselt);
3.1.2 õppimine kuulmise kaudu – alguses õpitakse lugusid kuulmise järgi, hiljem jääb lugude omandamisel kuulamisele oluline roll noodikirja kõrval;
3.1.3 kõik võivad õppida – enamus inimesi on võimelised mängima mingit muusikainstrumenti, olulise tähtsusega on julgustus oma võimed välja arendada;
3.1.4 lapsevanemate roll – õpetamise juhatab sisse lapsevanemate kursus, mille käigus omandab lapsevanem elementaarse pillimängu oskuse. Lapsevanem võtab tundidest osa ja jääb lapse toetajaks ning abistajaks kogu õppeprotsessi jooksul;
3.1.5 individuaaltunnid – iga õpilane saab ühe individuaaltunni nädalas;
3.1.6 grupitunnid – koosmängimine on oluline osa õppeprotsessist. Eesmärgiks on vähemalt kaks grupitundi kuus;
3.1.7 kontserdid – õpilastele antakse võimalus esineda publikule niipea kui võimalik, kas koduses keskkonnas, grupitunnis või suuremal kontserdil;
3.1.8 repertuaar – kõik palad Suzuki repertuaaris on metoodiliselt järjestatud ja ühtegi lugu ei jäeta vahele. Vastavalt saavutatud oskustele ja mänguvõimetele mängitakse lisaks ka muud repertuaari;
3.1.9 mälutreening ja kordamine – Suzuki repertuaari palad õpitakse ja esitatakse peast, kõiki palu korratakse aeg-ajalt;
3.1.10 toon – õpetamisel jälgitakse pidevalt tooni tekitamist ja kõla kvaliteeti;
3.1.11 noodiõppimine – lapsele õpetatakse noodilugemist siis, kui laps on võimeline õppima sümboleid ja on saavutanud teatud pillimängu oskused.
3.2. Suzukiõpetajaks loetakse igaühte, kes õpetab Suzuki meetodi põhimõtete alusel ja on Ühingu A, B1 või B2 kategooria liige (punkt 4.2).
3.3. Suzukiõpilaseks loetakse igaühte, kes õpib Suzukiõpetaja juhendamisel Suzuki meetodi põhimõtete alusel.

§ 4 Liikmed
4.1. Ühingu liikmeks võib olla füüsiline isik, kes nõustub Ühingu põhikirjaga ja maksab regulaarselt liikmemaksu.
4.2. Ühingu liikmed jaotuvad kategooriatesse:
A – õpetaja, kellel on kvalifikatsioon ESA tasemel 5;
B1 – õpetaja, kellel on kvalifikatsioon ESA tasemel 3-4;
B2 – õpetaja, kellel on kvalifikatsioon ESA tasemel 1-2;
B3 – õpetaja, kellel ei ole ESA poolt tunnustatud kvalifikatsiooni;
C – kõik teised asjast huvitatud isikud (Suzukiõpilaste vanemad, toetajad jt).
Liikme kategooria teeb kindlaks Ühingu juhatus. Liikme võib arvata kategooriasse A-B2, kui ESA juhatuse otsusega on tunnistatud tema väljaspool Euroopat omandatud kvalifikatsioon vastavaks ESA vastavale tasemele.
4.3. Ühingu liikmeks saamiseks tuleb esitada vormikohane avaldus Ühingu Juhatusele. Juhatus teeb liikmeks vastuvõtmise või sellest keeldumise otsuse järgmisel Juhatuse koosolekul ja teavitab avalduse esitajat otsusest kahe nädala jooksul.
4.4. Ühingu liige võib kirjaliku avalduse alusel igal ajal astuda Ühingust välja.
4.5. Ühingu juhatus võib Ühingust välja arvata liikme, kelle tegevust ta hindab vastukäivaks Ühingu põhikirjale või kellel on ilma mõjuva põhjuseta tasumata kahe aasta liikmemaks. Ühingu juhatus teavitab väljaarvatavale otsusest ja selle põhjusest kahe nädala jooksul otsuse tegemisest. Väljaarvataval on õigus esitada küsimus läbivaatamiseks Üldkogule.
4.6. Liikmel on õigus võtta osa Üldkogust sõna- ja hääleõigusega, saada teavet Ühingu tegevuse kohta ja olla valitud Ühingu organitesse.
4.7. Ühingu juhatus võib nimetada isiku tema nõusolekul tänuks või lugupidamiseks Ühingu auliikmeks. Auliikme suhtes ei kehti Põhikirja punktid 4.1, 4.3 ja 4.6.

§ 5 Üldkogu
5.1. Üldkogu on Ühingu kõrgeim organ (liikmete üldkoosolek).
5.2. Korraline Üldkogu toimub kord aastas. Juhatusel on õigus kutsuda kokku erakorraline Üldkogu. Juhatus on kohustatud kokku kutsuma erakorralise üldkogu, kui seda nõuab vähemalt 1/4 Ühingu liikmetest.
5.3. Ühingu juhatus on kohustatud teatama liikmetele Üldkogu toimumise koha, aja ja päevakava üks kuu enne kavandatava Üldkogu toimumist. Liikmetel on õigus esitada ühe nädala jooksul ettepanekuid päevakava muutmiseks. Juhul kui juhatus otsustab ettepanekute alusel päevakava muuta, teavitab ta liikmeid lõplikust päevakavast hiljemalt kaks nädalat enne Üldkogu toimumist.
5.4. Üldkogu pädevuses on:
5.4.1 aasta tegevus- ja majandusaruande ning eelarve kinnitamine;
5.4.2 liikmemaksu suuruse kinnitamine;
5.4.3 Ühingu presidendi ja tema asetäitja ning teiste juhatuse liikmete valimine ning tagasi kutsumine;
5.4.4 revisjoni või audiitorkontrolli määramine;
5.4.5 Ühingu teiste organisatsioonide liikmeks astumise ja väljaastumise otsustamine;
5.4.6 muud küsimused, mis on tõstatatud juhatuse või liikmete poolt.
5.5. Üldkogu on otsustusvõimeline kui sellel osaleb isiklikult või kirjaliku volikirja alusel enam kui pool (1/2) liikmetest. Juhul kui Üldkogu ei ole kvoorumi puudumise tõttu
otsustusvõimeline, kutsub juhatus hiljemalt kolme (3) nädala jooksul kokku uue Üldkogu, teavitades liikmeid selle toimumise kohast, ajast ja päevakavast vähemalt seitse (7) päeva ette. Üldkogu korduskoosolek on otsustusvõimeline sõltumata osalevate liikmete arvust.
5.6. Üldkogu valib koosoleku juhataja, protokollija ja häältelugeja(d). Otsused võetakse vastu osalevate (sh volikirjaga esindatud) liikmete lihthäälte enamusega, kui põhikirjas pole ette nähtud teisiti. Kui keegi liikmetest seda nõuab, siis tuleb läbi viia salajane hääletamine.
5.7. Üldkogu koosolekud protokollitakse ja kinnitatakse koosoleku juhataja ning protokollija allkirjadega. Esindajatele antud volikirjad lisatakse protokollile.

§ 6 Juhatus
6.1. Juhatus on Ühingu tegevust kavandav ja ellu viiv organ, mis on võimeline võtma vastu otsuseid Üldkogude vahelisel ajal.
6.2. Juhatusse kuulub 5 kuni 9 liiget. Juhatusse kuuluvad ameti järgi ühingu President ja tema asetäitja. Ühingu President on ühtlasi Juhatuse esimees. Vähemalt üks juhatuse liige peab olema ühingu A kategooria liige.
6.3. Ühingu President, tema asetäitja ja teised Juhatuse liikmed valitakse Üldkogul kolmeks aastaks. Üks isik ei saa olla presidendiks enam kui kuus aastat järjest.
6.4. Presidendil ja tema asetäitjal on õigus esindada Ühingut kõigis õigustoimingutes üksinda, ülejäänud Juhatuse liikmetel üheskoos.
6.5. Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool (1/2) juhatuse liikmetest, sealhulgas President või tema asetäitja. Juhatuse koosolekut juhib President, tema puudumisel asetäitja. Juhatuse otsused tehakse poolthäälte enamusega, häälte võrdse jagunemise korral otsustab koosoleku juhataja hääl.

§ 7 Järelevalve
7.1. Üldkogu teostab järelevalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkogu määrata revisjoni või audiitorkontrolli.
7.2. Revidendiks või audiitoriks ei või olla Ühingu juhatuse liige ega raamatupidaja.
7.3. Juhatuse ja muu organi liikmed peavad võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.
7.4. Revidendid või audiitorid koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad üldkogule.

§ 8 Põhikirja muutmine
8.1. Põhikirja muudatuse sisseviimiseks esitab juhatus Ühingu liikmetele muudatusettepanekud koos selgitustega vähemalt kaks nädalat enne Üldkogu toimumist. Muudatuste vastuvõtmiseks on vajalik Üldkogu 3/4 häälteenamus.
8.2. Põhikirjas ettenähtud Ühingu eesmärgi muutmise otsustamine toimub vastavalt mittetulundusühingute seaduses sätestatule.

§ 9 Ühingu likvideerimine
9.1. Ühingu likvideerimine toimub Üldkogu 3/4 häälteenamusega.
9.2. Üldkoosolek annab likvideerimise teostamise ülesande juhatusele või selleks valitud likvideerimiskomisjonile. Likvideerimisel võlausaldajate nõuete rahuldamisest ülejäänud Ühingu vara läheb üle mittetulunduslikule muusikaorganisatsioonile või fondile.

Käesolev põhikiri on vastu võetud Ühingu Üldkogul 24. mail 2015.a

Juhatuse liige (Üldkogu juhataja) Sirje Subbe-Tamm